Alustan sellest, et miks ja keda sellele vaja on.
Kuna emal on koerteks alaska malamuudid, kellel teadupärast on paks kasukas ja talve tulekul on pesuehtne vill seljas, siis tuleb neid hooldada. Kammides ja kakkudes lahtisi karvatuuste neilt küljest tekkisid aastate möödudes suured koeravilla kotid, mis vajavad lõngaks ketramist.
Lisaks sellele ostis ta omale hobikorras angoora jänesed, et nendest villa saada ning kas siis seda müüa või oma tarbeks kindaid/sokke kududa.
Kuna ma olen selline leiutaja tüüpi iseloomuga ning innovatiivne, siis tuli mingi hetk jutuks, et leiutagu mina talle mootoriga vokk, et temal on nii raske seda vene-aegset vokki kasutada, et pidevalt tuleb veorihm pealt maha ja pead seda jalaga ketrama ja kiirus on ebaühtlane. Lisaks eelnevale on vokk üle 50 aasta vana.
Kuna ta käib jänesekasvataja kursustel ja seal õpetatakse ka kedravarrega ketramist, siis ega see ka väga ei istu. Tulemuseks on tundide pikkune töö, kuid lõnga tekib vähe.
Malliks võtsin originaalvoki osad ning mõõtes nihkkaliibriga erinevaid detaile, kandsin mõõdud 3d mudeliks, kasutades 123D Design programmi. Esialgne joonis on nähtav siit: Motorised yarn spinning wheel
Kuna töötan koolis IT Tugiisikuna, siis läksin oma voki jutuga tööõpetuse õpetajate juurde ja rääkisin, mida teha tahan ning kas vajalikke materjale leidub neil.
Neile tundus selline projekt huvi pakkuvat ning lubasid ka materjalid leida.
Nädal hiljem olid ehitusmaterjalid kohal ning õpetajad agaralt minu ümber uudistamas.
Raamiks kasutasin 12mm paksust vineeri.
Võttes 3D mudelilt täpsed mõõtmed, kandsin need paberile ning seejärel juba vineeritahvlitele, välja lõikamiseks.
Esimese päeva lõpuks oli põhi ning tugitalad välja lõigatud.
Kogu süsteemi hoiab üleval 12mm jämedune kasepuidust ümarpuit.
Järgmise päeva lõppedes olid valmis mõeldud lõnga suunavad kammid (mina nimetan kammideks vokil seda osa, mida mööda jookseb lõng poolile) ingl. keeles "Flyer". Kuna algselt kavandatud kumera kaarega kammi oli keerulisem teha, siis sai ilma kumeruseta. Tavaline kasepuidust klots, lintsaepeal parajaks lõigatud ning 3 auku sisse puuritud. Keskmisse auku läks pikem pulk, millel ühes otsas on villa söötmiseks avaus ning äärmistesse läksid lühemad, n.ö. kammi pulgad.
Augusaega sai lõigatud vineerist välja ümarad rattad, 2 tükki väiksemad ning 1 suurem.
Suurem ratas läks kammi ja avause vahele ning üks väiksem läks voki vastasküljele alla äärde.- see sai kinnitatud 6mm tüübli ning puiduliimiga.
Kolmandal päeval disainisin, kasutades seda sama 123D Design tarkvara, mootorile sobiliku kinnituse ning printisin välja 3D printeriga.
Poltideks kasutasin erineva pikkusega, 6mm mööblipolte.
Lisaks sai puidutreipingiga välja treitud pöögist 25mm läbimõõduga ja 265mm pikkune jäme pulk, mis on mõeldud, kui villa pooli.
Pulk valmis, suundusin edasi metallitreipingi juurde, millega kavatsesin puurida augu sellesse samasse pulka. Augu läbimõõduks oli 12.5mm. Loomulikult polnud vastava pikkusega puuri käepärast ning tuli mõlemalt poolt otsast puuri pikkuselt sisse puurida.
Kuna niiviisi puurides on oht, et augud ei kattu päristäpselt üksteisega, siis lihvisin liivapaberiga seest üleminekukoha sujuvamaks.
Üks pisike väljalõigatud ratas on veel alles ning puurisin sellesse 25mm läbimõõduga augu.
Natuke puiduliimi vahele ning ratas oligi võlli otsas tihedalt kinni.
Järgmisena lõikasin välja 5-6m paksusest vineerist läbimõõduga 19cm suurused rattad ning puurisin keskele jällegi 25mm augud mõlemale. Käitudes sama moodi, liimisin suuremad rattad võlli otsa kinni ning lükkasin kammile otsa äsja valminud pooli.
Kiire arvutuse põhjal mahutab pool 5.2L villa. Mis see on aga meetrites, veel ei oska öelda.
Mootori ja kammivahelise ühenduse loob tavaline kummipael, kuigi veidi laiem ~5mm.
Samasugune pael tuleb ka lõngapoolile peale.
Lisaks on vaja veel kiirusekontroller külge panna, et villa kerimise kiirust reguleerida, lüliti, et muuta pöörlemise suunda, põrandale pedaallüliti, et kogu süsteemi tööle panna või seisma jätta. Tuleb teha korralik elektrijuhtmete kaabeldus ning paigutada toitepistik sobilikku kohta.
Toiteplokiks kasutan tavalist 19voldist sülearvuti laadijat.
Mootor on taaskasutuse käigus välja võetud ühest dokumendiskännerist. Mootoril on piisavalt jõudu, et kogu süsteemi ringi ajada ning ka piisavalt kiirust, kui ketramisel vilunumaks saab.
Edasine ehituskäik täieneb vastavalt tehtud tööle.
Videotest vokimootori toimimisest.
Hiinast saabus pedaallüliti ja mootorile kiiruse kontroller.
Kontrollerile sai ühendatud külge toitepistik, koos kaablijupiga. Mootorile samuti kaablijupp ning pedaal jadamisi ühendatud mootori toitekaablile vahele.
Lisaks sai veel lõnga juhtivad konksud kinnitatud ja vokk saigi valmis.
